Putukas veepinnal

Elu tiigis

Eesmärgid:

Programm „Elu tiigis“ keskendub looduse vahetule kogemisele ja praktilisele tegevusele.

Siduda praktiline looduse tundmine ja koolis õpitu.

Osalev õpilane õpib märkama elusloodust enda ümber, sealhulgas väikeseid selgrootuid tiigivees.

Oskab nimetada putukaid, kelle vastsed elavad vees.

Oskab seletada protsesse vee elukeskkonnas (milleks on vaja õhku, valgust jne).

Oskab paremini määratleda looduskeskkonnas esinevaid probleeme, neid loovalt lahendada, kasutades loodusteaduslikku meetodit.

Õpilane väärtustab looduslikku mitmekesisust, mõistab inimese tähtsat rolli kõige elava ja ümbritseva suhtes.

Peab oluliseks vastutustundlikku ja säästvat eluviisi ning puhtas looduses viibimise positiivset mõju oma tervisele.

 

Sihtgrupp: lasteaed, I, II ja III kooliaste

Grupi suurus: kuni 25 last

Ajaline kestus: 2,5 tundi

Programmi toimumise aeg: mai-juuni

Õppekeel: eesti keeles

Programmi läbiviija: 1 looduskooli juhendaja

Toimumise koht: Muraste looduskooli õuel ja pargialal

Lisainfo: selga ilmastikule vastavad riided (programm toimub täies mahus õues), märja ilma puhul jalga kummikud, kaasa piknikusöök ja -jook (palume eelistada loodus- ja tervisesõbralikku toitu). Õuel on võimalik liikuda ratastooliga.

Ootused õpetajale: tutvustada õpilastele eelnevalt programmi teemat ning asukohta. Võimalusel alustada teema tutvustaisega juba koolis, et looduses liikudes oleks õpilastel võimalus omandatud teadmisi rakendada praktikasse. Peale retke toimumist jätkata teema läbimist koolis. Korrata nähtut/kuuldut. Kaasasoleva õpetaja roll programmis on retkejuhi toetamine suhtlemises õpilastega. Programmi ajal abistab õpetaja üldise korra hoidmisel.

 

Õppeprogrammi kirjeldus:

Retkejuht valib programmi tegevused vastavalt laste vanusele. Õpetaja roll programmis on retkejuhi toetamine suhtlemises õpilastega. Õpetaja saab innustada ja hoida motivatsiooni uurimusliku õppe teostamisel ning jälgida reeglitest ja ohutusnõuetest kinnipidamist. Programmi õnnestumisel on oluline õpetaja ja retkejuhi omavaheline koostöö.

Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid: vaatlus, loodusobjektide kirjeldamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (kahvamine ja putukate määramine), arutelud.

II ja III kooliastmes on oluline oma loodusteadusliku uurimuse kavandamine kasutades teaduslike uurimistöö etappe nagu: uurimisküsimuse esitamine, hüpoteesi püstitamine, läbiviidud katsed või vaatlused, andmete süsteemne kogumine,  järelduste tegemine ja analüüs, kokkuvõtte koostamine. Uurimusliku töö vormistamine ja suuline ettekanne rühmades ei mahu loodusprogrammi ajaraamidesse, vaid viiakse läbi ainetunnis kooliprogrammi raames.

 

Sissejuhatus raja alguspunktis ja Muraste mõisa pargis, 30 min

    • Tervitusring
    • Loodusesõbra meelespea
  • Retkejuht uurib grupilt, mida retkelised juba sellest teemast koolis on teada saanud ja mida nad ootavad retkelt
  • Ohutusnõuete tutvustamine liikumiseks tiigi kallastel ja praktiliste tööde teostamiseks
    • Piirkonna, sealhulgas Muraste mõisapargi lühitutvustus, tiigi tekkelugu

Teema käsitlus 1,5 tundi

    • Tiik kui elukeskkond
    • Kaldaloomastiku ja -taimestiku vaatlemine
    • Veeloomastiku ja -taimestiku vaatlemine, kahvamine, määramine

Vaatlus on üks loodusteaduslik meetod, kus informatsiooni saamiseks kasutatakse oma meeli. Näiteks määratakse jalgade arvu järgi, kas tegemist on putuka, ämbliku või vähiga. Püütakse leida erinevate organismide omavahelisi erinevusi või sarnasusi. Vaatlustulemused kas joonistatakse, lisatakse töölehele või koostatakse neist uurimustöö. Vaatlustulemuste põhjal saame teha analüüsi, milliseid selgrootuid loomi tiigis kõige rohkem leidus või miks on väike lemmel tiigitaimedest Murastes väga levinud. Oluline on märgata keskkonnatingimusi ja aastaaegade mõju elusloodusele.

 

Praktiline töö – selgrootute veeloomade püük tiigi madalaveelisest tiigiosast, sest just seal on putukatele piisavalt valgust, toitu ja varjevõimalusi. Loomi leidub nii vabas vees, põhjamudas, kaldataimedel ja puunottide küljes põhjas. Enne „käed külge“ osa algust tutvustatakse õpilastele programmis kasutatavaid vahendeid, nendega ümberkäimise põhimõtteid ja ohutust. Püüdmiseks kasutatakse peenesilmalist teleskoopvarrega kahva. Püütutud loomad pannakse vaatluseks ja määramiseks valgepõhjalisse tiigiveega täidetud plastmassvanni.

Juhendaja kasutab vastavalt laste vanusele arusaadavat teaduskeelt ning mõisteid, sealhulgas praktilise töö vahendid: pipett, binokulaar, pintsetid, topsluup jt.

Veeorganismide määramiseks kasutatakse lihtsaid määramistabeleid või pilditahvleid.

Peale uurimistöö lõppu kõik kinnipüütud loomaksed vabastatakse ja lastakse tagasi nende loomulikku elukeskkonda.

Programmi käigus korratakse üle selgroogsete ja selgrootute loomade erinevused, püütakse tunnuste alusel leida ka sarnasusi. Enamlevinud loomarühmade nagu putukad, limused, ämblikud ja vähid välisehituse vaatlus ja võrdlus. Erinevate selgrootute kohastumised hingamiseks ja toitumiseks. Toiduahelate koostamine.

 

Retke teises pooles on 15-30 min söögipaus, mis toimub looduses (piknikuplats ei ole eraldi ettevalmistatud).

 

Kokkuvõte ja lõpuring 30 min

Pärast uuritud loomakeste vette tagasi laskmist korrastatakse ühiselt ka kogu õueklass. Oluline, et kaasavõetud piknikusöögi pakendid leiavad tee tagasi seljakotti ja koju.

Tagasisidet toimunud retke kohta jagatakse mängu vormis.

Uuritud tiigist leitud loomakeste abil võib liikide kinnistamiseks mängida toiduahelate mängu või putukapoodi.

Kokkuvõtva ringi lõpus jagame ka õpetaja ja lastega koduülesannet, mis aitab metsas õpitut paremini kinnistada ning koolis õpituga paremini seostada. Üleskerkinud küsimustele ja dilemmaprobleemidele püütakse leida ühise arutelu käigus lahendus.

 

Vahendid: vee-elustiku fotod ja kirjeldused, putukate määramise lina, kahvad, vahendid veeputukate vaatlemiseks ja liigitamiseks

 

Seos õppekavaga:

Lasteaed:

§ 17.  Valdkond Mina ja keskkond

2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele;

I kooliaste:

2.1.4.3. Organismid ja elupaigad

2.1.4.7. Organismide rühmad ja kooselu

II kooliaste:

2.1.6.3. Elu mitmekesisus Maal

2.1.6.5. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

III kooliaste:

2.1.9.1. Inimene uurib loodust

2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed

2.2.4.2. Selgroogsete loomade tunnused

2.2.4.3. Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus

2.2.4.7. Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid

 

Kvaliteedimärgis: Programmile on antud kvaliteedimärgis Murakas – “Läbimõeldud programm” (https://www.ekhyhing.ee/tegevused/kvaliteedi-tagamine/kvaliteedimargis)